Stressijuhtimine koroonatingimustes

Stressijuhtimise teeb praegusel ajal keerukaks see, et on palju uusi stressoreid ja vanad on ka alles. Kõigele annab värvi juurde määramatus, teadmatus, mure ja hirm. Kuidas siis ikkagi hakkama saada?

Viirust COVID-19 võib pidada kataklüsmiliseks stressoriks, sest selle poolt tekitatud olukord ja suur muutuste hulk elukorralduses mõjutab üheaegselt paljusid inimesi. Lisaks on meil kõigil veel isiklikud stressorid ja foonistressorid, mis samuti on koroona tõttu rohkem esile tõusnud. Olgu selleks siis elukorralduse muutus, sissetulekute vähenemine või lausa kadumine, lõhkenud toru, läbilaskev katus, laste distantsõpe või distantseerunud suhted.

Igasugune enesejuhtimine ka stressijuhtimine algab sellest, et me avastame, mis on need tegurid, mis meid ärevaks teevad või tuju ära võtavad. Mis põhjustab rahulolematust ehk mis on minu isiklikud stressorid. Alles siis saame oma stressorid n.-ö. kontrolli alla võtta ja neid paremini juhtida, et nende mõju ei muutuks meie elus kõikehõlmavaks.  

Selleks tuleb läbida järgnevad sammud:

1. Märkan, mis mind häirib, tuju alla viib, demotiveerib, ärevust tõstab jm.

2. Sõnastan segaja võimalikult konkreetselt – nt mul on raske öelda teistele EI; mul on tunne, et pean olema kogu aeg kättesaadav; ma ei saa täpselt aru, mida mult oodatakse; mu lapsed ei saa    iseseisvalt hakkama; ma ei jõua koristada, trenni minna jne.

3. Aktsepteerin oma nn probleemi - nt jah, mul on vahel keeruline ootusi täpsustada; keelduda ja    EI öelda; trenni jõuda jm.

4. Luban endal selline olla :). Igal inimesel on mõned nõrgemad küljed ja minu oma on sellistes  tingimustes selline.

5. Annan endale andeks – nt see, et ma selle asjaga hakkama ei saanud, ei tee mind halvemaks inimeseks ja see ei laiene teistele eluvaldkondadele või tööülesannetele.

6. Liigun edasi – nt ma ei muretse sellepärast, et ei jõudnud tähtajaks valmis, vaid tunnen järgmine kord selle olukorra varem ära ja teen sobivamad kokkulepped.

Lisaks nendele konkreetsetele sammudele on tõestatud, et distress ohustab vähem inimesi, kellel on:

  • Selged eesmärgid nii oma töös kui ka isiklikus elus.

  • Toetav võrgustik ehk inimesel on teisi inimesi, kellelt saab emotsionaalset tuge ka keerulistes olukordades, kes kutsuvad sind kaasa ja on võimelised sind kuulama, kui seda vajad.

  • Tasakaalustatud rollid, st et rollid, mida inimene täidab, on piiavalt mitmekesised. On nii tööga seotud rolle kui eraelulisi, nii tegevusega seotud kui staatusega jne.

  • Relakseerunud eluviis, mis tähendab, et inimene oskab peale pingutust lõdvestuda ja aega maha võtta.

Head avastamist!

Järgmine
Kuidas suurendada meeskonna võimekust?

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: