PEAB VIST TÖÖLE HAKKAMA

Aknast on näha, et suvi on selleks korraks läbi. Häguseks muutub isegi mälestus erakordsest kuumalainest, mis hellitas auhinnaks koroona-talve järel kõiki puhkajaid ja rannamõnude nautijaid. Vihmakindlad üleriided tuleb kapis ettepoole tõsta ja töö- ning kooliaasta algab taas. Vääramatu tarvidus tööle asuda ei tarvitse aga käia kooskõlas sisemise valmisolekuga. Ei vaimselt, ei füüsiliselt, ei motiveerituse tasandil.


Mitmete koostööpartnerite suust on viimastel päevadel kõlama jäänud, et olukord tundub suhteliselt segane. Paljudes ettevõtetes inimesed ikka veel puhkavad või on jälle puhkusel. Ka mittepuhkajate ülevaade tööasjadest kipub olema hajus, vastused viibivad, kokkulepped ja kohtumised ununevad. Kohati tundub isegi kaheldav, kas kõik inimesed üldse on „korras“ ning peaks ja saaks vastutusrikkaid otsuseid vastu võtta.  

Lisaks harilikule puhkusejärgsele motivatsioonipuudusele mõjutab meid paratamatult argipäev, kus ebakindlus tuleviku ees on paljudes aspektides liiga kaua kestnud. Suvigi möödus „kiiresti puhkamise“ tähe all, sest hirm peatsete uute piirangute ees sundis meid tegema, minema, kogema, osalema ja kohtuma rohkem kui ehk mõistuspärane. Nende vaikset rahulolu, kes ei saanud mingil põhjusel teha, minna, osaleda ja kogeda, kippus aga kõigutama hiiliva ärevusena ilmajäetuse tunne. Taju, et tegelikult tuleks kõigest viimast võtta ja sundida end kasvõi vastu tahtmist sotsiaalsemaks, kui sisseharjunud taluvuselävi peale pikka eraldatust lubab. Me ei tea, mida toob kaasa sügis ja talv. Tajume erineval määral ebakindlust kõigis oma rollides – töötajatena, lapsevanematena, täiesti üksi ja iseendana. Töö aga tahab tegemist, koolitee jätkamist ja elu elamist. 



Mõned nõuanded meie koolitajatelt, mis uue hooaja alguses end argipäevaks „korrastada“ aitavad:

 - Juhi süsteemselt ja terviklikult oma aega, sh püstita tööalased pikaajalised eesmärgid, sea kuudele prioriteedid, mõtle iga nädal, mis on need tegevused, mis sind päriselt edasi viivad. Päeva lõikes jäta aega taastumiseks ja ootamatuste lahendamiseks. Isegi kui koroona ja muude väliste tegurite tõttu tuleb tihti plaane muuta, siis plaani (ka vale plaani) omamine on parem kui liikumine ilma plaanita.

- Leia regulaarselt võimalusi leida kontakti enda tegelike tunnetega, selleks võib kasutada kas hingetõmbepausi meditatsiooni, lapsega mängimist, toidu valmistamist. Pidevalt tegutsedes üldise ärevuse foonis kipuvad emotsioonid meile üle kanduma ning tunneme puudust millestki, millest meil tegelikult puudus ei ole.

- Tee uusi asju – uus matkarada, restoran, retsept jne.

- Kõik psühholoogid soovitavad lastele kindlat päevakava. Uskuge mind, see töötab täiskasvanute peal veel paremini. Rutiin ja rituaalid aitavad hoida tuju ja energiat. Näiteks hambapesu on kõige kättesaadavam lühiajaline motivaator või:

·     enne koosolekut joon kohvi ja koosolekute vahele jätan hingetõmbepausi

·     peale keerulise ülesande/kohtumise/projekti lõpetamist premeerin enda millegi heaga

·     tõusen hommikuti samal ajal ja teen iga hommik midagi, mis täidab minu tassi (hea hommikusöök, koeraga jalutamine, raamatu lugemine vms)


Eelmine
TEOVIISID ehk Action Methods
Järgmine
KUIDAS TUNDUS KOOLITUSAASTA 2021?

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: