MILLEGA SAAME ÄREVAL AJAL OMA VAIMSET TASAKAALU TOETADA?

Ukrainas toimuv ja selle mõjud kogu maailmale ei ole kedagi meist puudutamata jätnud. Ärevuse tõus ühiskonnas on tuntav ning ebakindlus tuleviku pärast, mure ja hirm tiksuvad taustafoonina isegi meie igapäevaste toimetuste taga. Selleks, et mitte lasta end ärevusel laviinina kaasa viia ja säilitada vaimne tasakaal ning võime raskete aegadega toime tulla, on oluline ise teadlikult pidurit tõmmata ja kahe jalaga maas püsida.

Toome välja mõned võtted, mis on vaimse tasakaalu säilitamisel abistavad.


1. ÄRA MINE KATASTROOFIMÕTETEGA KAASA


Inimõistusele on omane metsiku hobusena minema kapata kujutlustega, mis ennustavad hirmsaid stsenaariume, mida ei ole veel juhtunud ega tarvitsegi juhtuda. Oluline on paanilise võitle-või-põgene reaktsiooniga kaasa minemise asemel end rahustada. Püüda selget kaalutlemist hägustavad katastroofimõtted teadlikult kõrvale panna või välja lülitada. See aitab olukorda ratsionaalselt hinnata ja siis vajalikke tegevusi planeerida.

 

2. KEHA AITAB RAHUSTADA VAIMU - KASUTA TEADLIKULT LÕÕGASTUSVÕTTEID

Kasuta tasakaalustamiseks kõike, millest sa tead, et see sind rahustab - mine loodusesse või lihtsalt värske õhu kätte, eemale meediakanalitest, kuula muusikat, tegele lemmikloomaga, loe raamatut, vaata midagi lõbusat või helget, tee trenni, suhtle lähedastega. Isegi lühikesest lõõgastusest on abi. Mõned 1-15 min kiirlõõgastusvõtted leiad meie eelmisest blogipostitusest.

 

3. TEE PLAAN, LÄHENEDES OLUKORRALE ASJALIKULT JA PRAKTILISELT

Kaalu asjalikult ja praktiliselt kõiki oma võimalusi ning mängi peas läbi kriisiolukorra käitumisplaan enda ja oma lähedaste jaoks. Tutvu näiteks kriisijuhenditega https://www.olevalmis.ee/ lehel või tõmba endale samanimeline äpp. Abiks võivad olla küsimused: mida ma teha saan? Mida saan teha kohe, mida homme, mida lähinädalatel? Kellega koos seda teha saan? Millist ressurssi mul selleks vaja on? Kuidas ma aru saan, et see eesmärk nüüd täidetud on?

 

4. JÄTKA KINDLASTI OMA IGAPÄEVASEID RUTIINE JA TEGEVUSI

Aktiivne tegutsemine ning harjumuspäraste tegevustega jätkamine stressiolukorras suurendavad meis tunnet, et olen siiski tegutsemisvõimeline ja saan hakkama. Samuti aitab see närvilist energiat mujale suunata. Võimalikult tuttavliku elukorralduse jätkumine suurendab pealegi emotsionaalset turvatunnet meis endis, meie lähedastes ning kindlasti pere noorimates liikmetes.

 

5. MÕTLE, KUIDAS SAAD ABIKS OLLA

Aidata on vaja muidugi seetõttu, et see on inimlik ja õige, ning kogu maailma abi ja toetus Ukrainale on praegu elulise tähtsusega. Kuid on ka teine aspekt – kui aitame teisi, aitame sellega ka iseennast. Uuringud on näidanud, et hädasolijatele abi pakkumine aitab meis leevendada ärevust, tunnet, et olen vaid abitu kõrvaltvaataja ning vähendada stressi. Aitamine kutsub esile positiivseid emotsioone ning langetab isegi vererõhku. Mõtle, millega saad sina aidata? See ei tarvitse olla suur rahaline toetus Ukrainale, kui see sulle tegelikult üle jõu käib. Aitamiseks on ka teisi võimalusi. Vaadates kaugele ei tohiks me unustada ka neid, kes on lähedal. Ehk on suurim abi hoopis see, kui jääd ise rahulikuks, toetad ja kuulad oma lähedasi või näitad oma lapsele, et toredad asjad ei ole maailmast otsa saanud.

 

6. HOIA LÄHEDASTEGA ÜHENDUST – JAGATUD MURE ON VÄIKSEM

Ole oma lähedastega ühenduses, räägi oma hirmud välja. Ja pane tähele, millises meeleseisundis on sind ümbritsevad. Keegi ei peaks kartustega jääma üksi. Eriti tähtis on pakkuda emotsionaalset turvatunnet lastele, teha nendega toredaid asju, olla koos, arutada olukorda kasutades eakohaseid väljendeid, mõelda ühiselt, millega saaksite teisi aidata ning kinnitada, et koos saame hakkama, isegi kui hetkel on olukord keeruline.

Eelmine
PRAKTILISED KIIRLÕÕGASTUSVÕTTED
Järgmine
Naerda tuleb nii palju kui võimalik!

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: