APPI, KUIDAS MA EI VIITSI!

"Appi, kuidas ma ei viitsi!" ehk millest see siis tuleb, kui sugugi ei ole motivatsiooni tegeleda sellega, millega peaks vaid leiad end  skrollimas Facebookis või (taaskord) seismas avatud külmkapi ukse ees? Räägime, kuidas sellist laiskusehoogu targa sõnaga nimetatakse ning mida enda "päästmiseks" ette võtta annab. 

Prokrastinatsioon ehk viivitav käitumine,  tegevuste ja ülesannete edasilükkamine ilma nähtava põhjuseta on sisuliselt lünk tahtmise ja tegemise vahel. Kuna meie ligipääs “häirijatele” on piiramatu, eelkõige Facebooki ja nutitelefonide näol, arvatakse, et prokrastinatsioon mõjutab ühte neljast täiskasvanust ja üheksat kümnest üliõpilasest. See on neli korda rohkem kui 25 aastat tagasi. Selle olukorra hind on üsna kõrge – kaotame seeläbi mitmeid võimalusi ega ela oma elu täisväärtuslikult.

 

Vahel me ootame n-ö õiget hetke. Viimased uuringud näitavad, et prokrastinatsioon võib olla küttide ja korilaste aja jäänuk, mil ohtude vältimiseks ja mitmekesise toidu hankimiseks oli oluline eelkõige lühiajaline plaanipidamine. Pikaajaline planeerimine oleks võinud mõtted mujale viia ja inimesi seega haavatavaks muuta. Ka praegu kiputakse vähem väärtustama kaugemas tulevikus ootavaid hüvesid, mistõttu jäetakse paljud olulised asjad viimasele minutile.

Selline käitumine võib olla seotud heaolutundehormooni dopamiiniga, mis vallandub siis, kui tunneme, et hakkame eesmärgi saavutamisele lähemale jõudma ning pingutame lõpuni. Kui aga eesmärgini on veel pikk maa minna, on motivatsioon madalam.

 

Enamasti on prokrastinatsiooni põhjuseks ebakindlus ja hirm tuleviku ees – sa soovid täit kindlust, et kõik Sinu ettevõtmised õnnestuvad, kuid reaalses elus ei ole see võimalik. Sa peadki tundma oma hirme, kuid siiski tegutsema.

 

Tavaliselt on olukord seotud paljude erinevate faktoritega. Siin on 10 võimalikku põhjust: 

 

1. SUUTMATUS OTSUSTADA: Kas lükkas asju edasi, kuna kaalud mitme erineva variandi vahel ja kardad, et võid valesti valida?

TEGUTSE! Garantiisid ei ole, sa saad teha parima valiku, võttes arvesse olukorda ja sulle antud hetkel teadaolevat informatsiooni. Elu ei oota ja ebatäiuslik otsus on igatahes parem kui üldse mitte otsustada.

 

2. VÄSIMUS: Äkki sul lihtsalt ei ole energiat, et midagi alustada või lõpuni viia?

TEGUTSE! Kui oled tegelikult stressis või üle töötanud, pead seadma enda tegevusele piirid ning vajadusel otsima abi. Kuid ole enda vastu aus: kui midagi huvitavat kerkiks päevakorda (näiteks saaksid kontserdipiletid), kas võtaksid end kokku ja leiaksid energiat, et minna? Sel juhul tunnista endale, et väsimus on vabandus, et mitte pingutada.

 

3. HIRM LÄBI KUKKUDA: Kas enesekindluse ja eneseusu puudumine takistab Sul eesmärkide poole püüdlemast?

TEGUTSE! Kujuta ette, et oled juba midagi saavutanud ja keskendu sellele, kui hea tunde see sinus tekitab. Tuleta endale meelde, et tagasilöökidest õpitakse ning nende kaudu saad targemaks ja tugevamaks.  

 

4. PERFEKTSIONISM: Kas viivitad, kuna tingimused ei ole „päris õiged“, või teed pidevalt parandusi ja täiendusi, mis viivad lõppeesmärgi sinust ühe kaugemale?  

TEGUTSE! Loobu perfektsionismist – oled vaid inimene. Määra tähtaeg ja hoia sellest kinni ning õpi leppima ka lahendustega, mis ei ole 100% täiuslikud.

 

5. SEGAJAD: Kas telefonikõned, e-post ja sotsiaalvõrgustikud takistavad sind tegemast seda, mida sa tegema peaksid?

TEGUTSE! Pane telefon hääletuks, lülita välja meilidest teavitavad märguanded ja kontrolli kirju ainult teatud aja tagant. Jäta sotsiaalvõrgustikud ja arvutimängud preemiaks, kui oled midagi tähtsat ära teinud.

 

6. EBAMEELDIVUSTUNNE: Kas sa ei saa ülesannet lõpetada, sest teeksid parema meelega hoopis midagi muud?

TEGUTSE! Sa ei saa täielikult nautida ka neid tegevusi, mida tahaksid teha, kui midagi tähtsamat on tegemata. Nii et ole tugev, tee see ära ja jäta meelistegevused preemiaks.

 

7. LAISKUS: Kas puhas laiskus takistab sul millegagi alustamast?

TEGUTSE! Lihtsalt alusta – tegutsemine annab energiat. Vaata asjale teise pilguga ning kujuta ette, mis kasu sa sellest saaksid. Leia sõber, kes sooviks sinuga ühineda ja tehke seda koos.

 

8. MÄSSUMEELSUS: Kas edasilükkamine võib olla passiivne vastuhakk (nt autoritaarsele kasvatusele)?

TEGUTSE! On võimalik, et väga kontrolliv ja jõuline lapsevanem takistas sul endale eesmärkide seadmist ning seetõttu ei oska sa ka plaane teha?

 

9. EITAMINE: Kas keeldud uskumast, et peaksid tegema midagi, mida teised sinult ootavad?

TEGUTSE! Kui seda väidavad sulle inimesed, keda sa austad ja kes sinust hoolivad, siis arvatavasti on sul tõe poolest probleem. Tee oma asjad ära! Sellega tõestad, et nad eksivad.

 

10. ISIKSUS: Kas arvad, et oled loomult natuke tagasihoidlik, öeldes „ma olengi selline inimene…“?

TEGUTSE! Mõned inimesed otsivad pidevalt väljakutseid ja on adrenaliinist sõltuvuses; teised on “vältijad”, kes pidevalt muretsevad, kuidas inimesed neid näevad ja pigem ei üritagi, et mitte riskida läbikukkumisega; ning siis on “manipulaatorid”, kes nö mökutavad, et teised saaksid neid päästma tulla.

 

Soovitusi:

  • Katseta stardiülesandega

  • Alusta igal juhul, isegi kui “selle ülesande aega” on jäänud täna mõned minutid

  • Energetiseeri ennast

  • Visualiseeri lõpptulemus (mis on minimaalne ja mis maksimaalne tulemus)

  • Kasuta ära oma hetkemeeleolu

  • Mõtle välja enda premeerimise viis

  • Anna kellelegi lubadus, ütle välja tähtaeg

  • Piiritle ülesanne ja tegutsemise aeg (kui kaua teen, kui palju teen)

  • Mõtle (ära)tegemise eelistele (mis kasu ma tulemusest saan, mida võin sellest õppida)

  • Hoidu täiuslikkusest

  • Kaalu viivitamise hinda

  • Jaga ülesanne kellegagi või palu keegi appi


Ja minu isiklik geniaalne nõuandenurk - kui on midagi, mida sa kohe üldse ei viitsi teha - tee see parem kohe ära!

Eelmine
Busy is the new stupid

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: