Take a first step...

Juhtimises ja meeskonnatöös tuleb paratamatult ette ootamatusi. Viimaste aegade suurimaks „ootamatuseks“ on olnud globaalne kriis, mis tõmbas meil „vaiba alt“.
Kriisid on ühelt poolt ääretult ebamugavad, kuid teiselt poolt  arengulises mõttes ääretult olulised. Kriis on võimendaja ja paljastaja. Kriis toob nähtavale kõik selle, mis on olnud olemas kogu aeg, kuid ei ole olnud meile nähtav. See on justkui peegel, mis aitab meil näha ja tunda. Kriisil on kombeks lõhkuda olemasolev ja näiliselt toimiv mudel. See tähendab, et tuleb luua uus.

Selleks, et millegagi alustada, oodatakse sageli õiget hetke ning sobivat aega. Seda ei pruugi tulla. Täiuslikkuse ootamine on vabandus mitte millegi tegemiseks.

Häid juhte iseloomustab see, et nad usuvad millessegi, millesse meie veel uskuda ei suuda. Nad usuvad võimatut. Me ei peaks kritiseerima noori, ambitsioonikaid ning entusiastlikke juhte. Just nemad juhivad meid homsesse. Küll aga tuleks meeles pidada, et hea idee puhul on oluline ambitsiooni ja realismi tasakaal. See, kui sa oma ideele saad „EI“ ei tähenda, et sa sellest loobuma peaksid. On oluline muuta suhtumist „Ei -desse“ ning võtta neid pigem kui arengu ja teekonna olulisi komponente. Ainus võimalus oma teel „EI-sid“ vältida, on mitte midagi teha. 

Pea meeles, et kasvatad ise oma enesekindlust ning pea meeles, et alustad 1%-st. 

Selleks, et jõuda innovatsioonini, peab olema võimalus hullupanna. Ainult nii sünnivad loovad ja uudsed ideed!