Kõik on hästi!
Kuidas suurendada meeskonna võimekust?

Mida on vaja meeskonna juhtimiseks?
Tunded näitavad mustreid
Kriisist väljumiseks on vaja ennast muuta


KÕIK ON HÄSTI!

Liis Aavaste-Hango


Väga tihti kogevad inimesed seisundit, kus kõik on justkui hästi, aga .... tuju on paha, miski ei aja naerma, iga päev on ühesugune, tahaks magada, ei tahaks tööle minna jne.

Täiesti kindel on muidugi see, et selline seisund läheb mööda, et asenduda millegi teistsugusega. Kahjuks teadmine, et halb tuju möödub, ei lohuta meid kuigivõrd sellel hetkel, kui tunneme jõuetust, väsimust, lootusetust, huvipuudust jm.

Võib-olla aga aitavad ebamugava seisundiga paremini leppida uuringute tulemused, mille kohaselt on leitud positiivseid külgi ka tujutusele ja lausa halvale tujule. Nimelt on J.P.Forgas oma artiklis „Don`t worry, be sad!“ (2013) toonud argumente selle kohta, miks halb tuju võib kasulik olla:

1. Kehvas meeleolus kasutatakse tõenäolisemalt konkreetsemat informatsiooni, mis muudab meid veenvamaks;

2. Ühes uuringus on leitud, et sünges meeleolus mäletavad inimesed märkimisväärselt rohkem üksikasju ja ei kipu hiljem oma mälestusi moonutama;

3. Halvas tujus olles on inimesed sihikindlamad, sest miks ennast piitsutada, kui tuju on niigi hea;

4. Ollakse viisakamad ja hoolivamad, sest rõõmututel hetkedel käituvad inimesed läbimõeldumalt ja tunnetavad paremini sotsiaalset normi;

5. Negatiivses meeleolus pööratakse rohkem tähelepanu õiglusele ja seetõttu lükatakse tagasi ebaõiglased pakkumised;

6. Tujutuna vajatakse vähem kinnitust sellele, mida niigi teatakse ja usutakse. See annab võimaluse uurida seda, mida teisiti arvajatel öelda on ning see omakorda muudab meid paindlikumaks erinevate arvamuste suhtes.

Seega olge rahus halvas tujus, sest esiteks see läheb varem või hiljem mööda ja selles on palju positiivseid külgi :).

Tõsisemalt on vaja oma tujutusse suhtuda siis, kui me alustame muretsemist oma muretsemise pärast või olema ärevad sellepärast, et oleme ärevad. Sellisel juhul on kindlasti vaja otsida professionaalset abi või kasutada võimalusel oma toetusvõrgustikku.

Ilusat hooaja algust!



KUIDAS SUURENDADA MEESKONNA VÕIMEKUST?

 Endel Hango


Peale puhkust või pikemat eemal olemist meeskonnast, sh kaugtöölt naastes, tunnevad inimesed vahel ebakindlust. Juhi ülesanne on aga suurendada meeskonna võimekust elluviimisel, meeskonnaliikmete iseseisvust ning vastutustunnet.

Kuidas?

Aktsepteeri iga inimese kohta ja olulisust

-       Jäta füüsiliselt ruumi (nt koosolekul) hilinejatele, aga anna ka tähelepanu – vajadusel kuula ning selgita, mis vahepeal toimunud on ja mis olukord hetkel on.

-       Ära halvusta või räägi taga neid, keda praegu ei ole.

-       Pane tähele, mis teemad, kellegi jaoks meeskonnas praegu olulised on, mis küsimustega keegi maadleb?

Julgusta oma tugevuste väljaütlemist

-       Alusta (nt koosolekuid) kutsudes osalejaid üles väljendama oma rolli, seisukohta, panust, oskusi, kogemusi, tugevusi.

-       Ole tähelepanelik ning harjuta positiivsete tegude väljatoomist.

-       Kriitika puhul, ka enesekriitika ja ebakindluse korral, kuula ja aktsepteeri ning küsi edasi võimaluste ja ideede kohta.

Suuna õppimisele ja enesearendamisele

-       Toeta ka neid, kes ise mingil põhusel ebakindlust väljendavad, nt suuna meeskonnaliikmeid üksteist omavahel juhendama või õpetust jagama.

-       Kontrolli üldist motivatsiooni ja pühendumist (soovitavalt üks-ühele vestluses).

-       Anna aega õppida ja areneda, tuues välja selgelt enda ajalised, kvalitatiivsed jm ootused.

Inimeste ja meeskondade võimetus midagi teha viitab nende jaoks olulistele aspektidele, nt psühholoogilised takistused, mille ületamiseks on vaja turvalist (samas nõudlikku) keskkonda ja AEGA.



MIDA ON VAJA MEESKONNA JUHTIMISEKS?

Endel Hango

Grupi inimeste koos tööle panemisest on ainuüksi vähe, et saavutada sünergia või käivitada kollektiivne intelligentsus. Selline protsess esitab ka juhile erilisi nõudmisi. Ühise eesmärgi poole liikumisel on vaja avatust koos hästi arenenud võimega näha olukordasid teiste inimeste vaatekohast, et lahendada erinevaid situatsioone. Laias laastus on üheksa hoiakut, mis tulevad juhile kasuks. Hoiak on siinkohal kalduvus mõelda millestki mingil viisil ning see kalduvus väljendub käitumises ja on seotud emotsioonidega:

1. Avatud olek 

Grupijuht peab ise olema

mudeliks avatusest, sh enese avamisest – seeläbi saab ta aidata kaasa teistel ennast avada ning nii saab tekkida turvalisus (ja lähedus), mis on efektiivsuseks vajalikud.

2. Loa küsimine 

Kõik peavad osalema vabataktlikult ning juhi asi on meeles pidada ja vajadusel ka kõigile meelde tuletada, et kõik on oma valikutes vabad.

3. Seosed on tähtsad 

Elav meeskond on dünaamiline ning juht peab jälgima inimeste omavahelisi seoseid – mitte ainult suhteid, vaid ka sarnasusi ja erinevusi, distantse, mustreid ja liikumisi jne.

4. Toeta „geeniust“ 

Meeskonnaga töö eelduseks on mõtteviis, et kõigil indiviididel ja gruppidel on neile ainuomane viis parimal viisil toimetada ning selliselt tegustemine ka kõige lootusetumates olukordades viib ootamatute loovate lahendusteni.

5. Fookus paika 

Fookuse valimine tähendab alati ka teatud teistest valikutest loobumist ja õiglasele otsustusprotsessile järgnevat tegevuskindlust

6. Kompromissikunst Vahel on vajalik valida kahe halva vahel ning siis aitab perfektsionismist loobumine teha ruumi vigadele, katsetamistele ja uutele küsimustele, mis hakkavad omakorda looma uusi võimalusi. Meeskonnas peab tekkima teadmine, et ka väikesed sammud on väga olulised.

7. Küsimuste küsimine Uuriv suhtumine on see, mis annab ruumi olukorra kogu komplekssuse avaldumiseks ning võimaldab teiste abiga loovuse ja mõtlemise avaldumist.

8. Isikupärane lähenemine Vaatamata kõikidele kogemustele, mudelitele ja soovitustele, on alati võimalik ja vahel ka vajalik lisada midagi, mis lähtub just konkreetsest juhist (ja tema olukorrast). Juhil peab olema valmidus teha midagi isikupärast, et meeskonda toetada.

9. Ootustest vabanemine

Piiravatest ootustest vabanedes annab juht võimaluse, et juhtub midagi ootamatut ning olevikus tegutsedes ja juhtuvale kohaselt reageerides õpib ja areneb ka juht ise. See hoiak seob kõiki teisi tervikuks.

Tutvu ka meie meeskonnajuhtimise koolitusprogrammiga:

/koolituskalender/uus-meeskonnajuhi-toovahendid


TUNDED NÄITAVAD MUSTREID

Liis Aavaste-Hango

Tunnete juhtimist peetakse tänapäeval üheks kõige olulisemaks inter- ja intrapersonaalseks oskuseks. Juhtide üks peamine ülesanne on tekitada töötajates positiivseid tundeid ja luua hea töötegemise keskkond. Spetsialistid ja ettevõtjad peavad samuti toime tulema nii enda kui teiste emotsioonidega. Keerulisemaks teeb asja see, et tunded on tihti seotud teiste inimestega ja käivitavad meis ammu juurdunud mustrid. Seetõttu on vastuolude lahendamine ja ka tagasiside andmine vahel erakordselt keeruline. Inimestel on väljakujunenud reageeringute mustrid, mis on püsivad ja muudavad kõik keerulised olukorrad sarnasteks ja on tänu sellele väsitavad ja energiamahukad.

Inimestega koos töötades, probleeme lahendades ja neid juhtides või neile alludes, tunneme vahel emotsioone, mis ei ole seotud selle konkreetse inimesega, kellega hetkel suhtleme, vaid haiget on saadud juba kaua aega tagasi mõnes teises suhtes ning „sinikas“ on alles. Nii võib töötaja, kellele antakse ausat tagasisidet, tunda end mittepiisava ja läbikukkununa. Nii võib juht, kelle soovitust on ignoreeritud, tunda end mitteolulisena. Nii ebapiisavus kui mitteolulisus on inimese jaoks sügavad valusad tunded, mis käivitavad reageeringute ahela, mis omakorda käivitab partneri reageeringute ahela ja tüli jätkub...

Pikaajalise edu ja rahulolu jaoks on vaja õppida tunnete juhtimist, mitte pelgalt nende kontrollimist ja allasurumist. Oma mustritest teadlikuks saades saame neid korrigeerida ja isegi neist loobuda. Parimal juhul saame järjest vähem haiget ja õpime midagi uut. Tülitsükkel on võimalik peatada, kui töötatakse läbi tunded, mis reageeringuid üleval hoiavad. Tunded on midagi, mida ei peaks kartma, sest tunnetega on seotud meie motivatsioon, innustumine, kaasamine ja pühendumine.

Ehk on abi ka Tõnu Õnnepalust, kes Müürilehes kirjutas: "Ja ega mineviku allikal joomas käimine olegi ju paha."

Üheks võimaluseks süsteemselt enda emotsioonide juhtimise arendamiseks ning mustritega tutvumiseks on tunnete juhtimise koolitus: /koolituskalender/tunnete-juhtimise-koolitus


KRIISIST VÄLJUMISEKS ON VAJA ENNAST MUUTA

Endel Hango

Kriisist edukaks väljumiseks on vaja igaühel mingil määral ka ennast muuta. Samas õppimine, kohanemine ja enesearendamine on praegu just eriti rasked, sest ärevuse ja teadmatusega toimetulek võtab palju ressursse. Iga kriis esitab väljakutse meie enesejuhtimisele, sest vanad harjumuspärased tegutsemisviisid enam ei too tulemusi, vaja on uusi.

Selleks, et oma elu edukalt elada, omada tähendusrikkaid suhteid ja ka teiste juhtimisega toime tulla, on oluline õppida ennast tundma ja juhtima. Enesejuhtimine ei koosne ainult teadmistest ja oskustest, seetõttu käsitleme enesejuhtimist kui hoiakut ja enesejuhtimise arendamisel peame lõpptulemusena silmas terve harjumuste tsükli muutumist.

Enesejuhtimine koosneb:

  • teadlikkusest (nii teoreetilistest teadmistest kui eneseteadlikkusest);
  • vilumustest (väljenduvad peamiselt kriitilistes situatsioonides kohases käitumuslikus reageerimises);
  • tahtest (enda emotsioonide juhtimine ja enesemotiveerimine)

Arendada tuleb kõiki kolme komponenti. Kõiki kolme komponenti ühendavad enesekindluse ja enesekontrolli kompetentsid. Situatsioonid, kus kompetentne käitumine on enam pingutust nõudev, kuuluvad enamasti aja- ja stressijuhtimise valdkonda.

Kaasajal on töötaja üheks põhiliseks töövahendiks tema isiksus. Enesega tuleks hästi läbi saada ja samuti mõista enda käitumise mõju teistele. See ei ole üksnes ratsionaalne tegevus, vaid hõlmab terviklikku inimesekäsitlust, kus on oluline nii sisemine heaolutunne kui ka teadmised ja oskused, mis aitavad saavutada paremaid tulemusi. Parem enesejuhtimise tase – enese motiveerimine, kiire otsustamine, stressiga toimetulek – tagab parema soorituse.

Mõningad soovitused enesejuhtimise arendamiseks kriisist väljumisel:

  • Teadlikkuse arendamiseks 
    • Analüüsi ja teadvusta enda jaoks isiklikult
      • millised on kriisi kõige suuremad õppetunnid?
      • mille oled kaotanud?
      • mida oled juurde saanud?
      • mis Sul on endiselt alles?
    • Tee selgelt vahet, milliseid asju Sa saad mõjutada ja mida Sa ei saa mõjutada
  • Vilumuste arendamiseks
    • Jätka tegevustega, mis olid kriisi-eelselt Sinu jaoks olulised (isegi, kui vahepeal on jäänud lünk)
    • Alusta millegi uuega: tee vähem näost-näkku koosolekuid, hakka säästma, jaluta rohkem vms
    • Tegele ajaplaneerimisega regulaarselt, isegi kui hetkel ei ole midagi märkmikku lisada
  • Tahte arendamiseks
    • Vaata üle oma vanad eesmärgid ja sihid, vajadusel püstita uued
    • Maga ja moluta – meie aju vajab laiska aega, et olla produktiivne
    • Suhtle inimestega, kes on tegusad ja liiguvad edasi.